Tere tulemast Kristjan Karmo ajaveebi.

reede õhtul viljandis koturnijaid vaadates tabasin end mõtlemast, miks ma tihedamini teatris ei käi… siis jagasin ära — ma polegi kunagi omal initsiatiivil teatris käinud! alati on keegi kas pileti välja teinud, kutse andnud või niisama ühiskülastuse organiseerinud… viige mind…

Which File Extension are You? …miks see mind ei üllata? kosmiku blog on seekord kõiges süüdi, muide 😛 bon jovi – it’s my life (this left feels right)

ma tahtsin ainult öelda, et monty python ruulib sajaga 😛 kui keegi vastu vaidleb — get a life! 😉 …aga täna läheb selle looga ilmselt päeva lõpuni 🙂 neil innes – when does a dream begin

…piiks… …piiks… …piiks… silm avaneb… pime… palav… silm vajub jälle kinni… …piiks… …piiks… kergitan korraks pead, et aru saada, kustpoolt piiksud tulevad… kuskilt arvuti poolt umbes… bzzz… silm kinni tagasi, äkki ta jääb ise vait… …piiks… …või siis mitte… …piiks……

üleeile jäi raadiot kuulates kõrva, et eestis on meie lühikese iseseisvuse ajal aset leidnud 6500 suitsiidi… mõtlesin korraks, tegin väikesed arvutused… ja lootsin, et kuulsin valesti — see teeks ju ligi 3 enesetappu iga kahe päeva kohta! paraku leidsin täna…

oujee… neljapäev on jälle käes! ehk siis poole tunni pärast lendan ma koju, võtan kasseti, tulen tagasi… ja siis proovime! 😉 “let me in” võiks täna enam-vähem kuulatavana sisse saada, ma üldse ei kurdaks… ja eeldused on olemas — nädal…

pole jälle mõned päevad bloginud 😉 aga noh… kiire oli, andke andeks, eksole… esiteks… clh on siis nüüd surnud, kuna kahest liikmest ei vasta kumbki enam tingimustele… 😛 teiseks… neljapäev sai oma esimese salvestusega hakkama. natuke pahasti tuli välja, sest…

oeh… reede õhtul nägin korraks jossi… ja laupäeval tuli inspiratsioon peale selle luuletusega, mille ma kunagi loengus kirjutasin: mõtisklusi üldalgebra alustest järk-järgult kaovad elemendid kaugusesse… kas kunagi neid näha saaks küll veel? kadujad, nad meenutavad vihmausse ja miskipärast murelik on…

seda tahtsingi öelda 🙂 elvis presley – blue moon

…oh, but mama, that’s where the fun is! täna hommikul tööle jõudes oli väike ehmatus… okei, tegelikult oli päris suur ehmatus… istusin arvuti taha, lülitasin monitori sisse ja… ei näinud eriti lugeda — mõlema silma vaatevälja keskel oli umbes selline…