Rubriik: teater
-
Aastakokkuvõte 2023
Nonii! Anna kommentaaris märku, kui sa arvasid, et ma seekord aastat kokku ei võtagi. 😉 Igatahes siin ta on. Hiljem kui kunagi varem. Ja umbes samasugune mammut nagu mullu. Seejuures ei kajasta antud postitus kindlasti täielikku pilti, vaid nopib siit-sealt välja juhuslikke uitmõtteid. Kindlasti on mitu olulist sündmust välja jäänud, olgu siis privaatsuse tagamiseks või…
-
Aastakokkuvõte 2020
Jõulude ja uue aasta vahel jalutasime Imbiga kodu lähedal ja hindasime lõppevat aastat. Imbi andis 5/10, mina 6/10. Ehk siis NPSi arvestuses oleksime mõlemad rahulolematud. Igav see aasta igatahes ei olnud. Midagi täiesti katastroofilist, vähemalt isiklikus plaanis, ka ju ei juhtunud. Kokkuvõte tuleb kategooriate kaupa, nagu mul ikka kombeks on. Pere/kodu Kuna ma riigilt sünnipäevaks…
-
2 nädalaga nullist lavale vol. 4
Viimane kord, ausalt. Viimane kord. Sest kõige õigem on ju lahkuda siis, kui oled tipus. Endale jäi küll mulje, et tänavuses tükis oli varasemaga võrreldes oluliselt rohkem pastakast väljaimetud sisu, aga publikule Piibuteatri pakutav ilmselgelt veel meeldis. Võib-olla aitas minu pisut negatiivsele järelmaigule kaasa ka varasemast pisut erinev lähenemine: tegin iteratiivselt, ehk üritasin esimese sammuna…
-
2 nädalaga nullist lavale vol. 3
“Mis mõttes viis etendust?” küsis Randar ahastades. “Kas me pakume kvaliteeti või kvantiteeti?” Pärast nii umbes poolesekundist mõttepausi põrutasin vastu: “Selge, teeme siis kuus etendust.” Vaikus. “Olgu. Kuus.”
-
Lõputöö kaitsmine kui teatrietendus
Möödunud aastal, kui IT Kolledž diplomitööde kaitsmisi üle kandis, vaatasin neid hoopis teise pilguga kui varem. Eks oli ju väikestviisi põhjust ka: esimest korda elus olid mul juhendatavad, kes oma töid kaitsesid. Ja umbes siis, kui mu esimene juhendatav komisjoni küsimustele vastas, sain ma aru. Sain aru, mis tunne lavastajal oli, kui me esikal lavale läksime…
-
Aastakokkuvõte 2016
Igalt poolt kostab kommentaare, kui jube aasta 2016 oli. Nojah, eks ta tõi ju omajagu ebameeldivaid üllatusi küll, aga isiklikus plaanis ei saa ma üldse kurta. Ega kurdagi. Panen kirja kõik positiivse, mida möödunud aastal pakkuda oli. Tavapärastes kategooriates. Pere / kodu Alustame halbadest uudistest. Üsna aasta alguses tuli ema koju sellise uudisega, et kõik…
-
Mingit puhkust ei ole mul vaja (ehk kuidas ma Ott Arderiks kehastusin)
MIS NÕUTUS ON KAS NAGU SÕELAGA VEEKANDMINE KAS NÕUTU ÜLDSE TAJUB NÕUTUST NÕUTUS MUUDAB NII JÕUTUKS ET EI TEA TAJUDAGI TAJUTAGUNE AJU, ALATAJU, TAGUTAJU AIMAB NII MÕNDAGI, AGA ÜLETAJULE EDASTAB NÕUTU TEADVUS MÕTTEVILJA EI KANNA KUI VAID TEAKS, KUHU KURAT KÜLL ALATEADVUS PANNA THE SAME OLD FEELING COMES TO ME … -O.Arder Pikutan ühel õdusal…
-
Esmaspäeval ei teinudki midagi?!
Oli see vast nädal. Just lõpetasime Theatrum Hospitalisega “Läbi jäätunud klaasi” proovi, kus saime paika etenduste kuupäevad (küsi lisa, varsti räägin — aga üldiselt jäävad vahemikku 23. kuni 30. mai). Aijah. Polegi jõudnud siin kirjutada, kuidas Jaakobus mu mullu ära rääkis. No et ma nende tükis Ott Arderit mängiks, noh. Hetkel pikemalt sellel ei peatukski.…
-
Grupikas null: elu enne (ehk 2 nädalaga nullist lavale vol. 2)
Nagu iga kahe aasta tagant kombeks, korraldas meeskoor jälle maskiballi. See ei olnud mingi suvaline maskides ringiaelemine, vaid võimas 700+ osalejaga pidu läbi Kultuurikatla 6 korruse. Ja nagu kaks aastat varemgi, korraldasime meie (eksperimentaal-piibuteater) sinna ühe korraliku eksperimentaal-minimuusikali. Kiidusõnu kuulsime siit- ja sealtpoolt (mis ei tähenda, et me neid veel ja veel ja veel ei tahaks…
-
3 kõige olulisemat asja, mis impro heaks teevad
Juba aastaid olen minu sees võidelnud kaks poolt. Üks ütleb, et kõik esinemised tuleb korralikult ette valmistada ja korduvalt läbi harjutada, teine aga eelistab ohtlikult elada. Ehk siis tahaks ka puusalt tulistades märki tabada.