Penthouse 9: nullist Noortebändi finaalini ja tagasi (3/3)

Veel enne Allani lahkumist uuendasime pisut oma identiteeti. Parafraseerides üht hiljutist sotsiaalmeediast kõnelevat menufilmi: “Drop the #.” Mispeale oli Mikk kohe ka nõus meile natuke kujundama.

Penthouse 9 logo

Aga siis sai kõigil kaugsuhtest kõrini ja Allanile tuli asendust otsida. Proovidest käis läbi ca 5-6 bassimeest, kellest Janno ainsana meiega ka lavale jõudis. Meenub ka üks piinlik hetk, kui Villem ja Johan korraga proovikasse sattusid ja tuli kiiresti otsustada. Ja siis ühtäkki oli bänd viieliikmeline: lisandus Erki (no see Eesti Talent, Erki-Andres Nuut) süntesaatoril. Minu mäletamist mööda jõudis ka see koosseis ainult ühe esinemise teha, 2009 jõuluturul.

Eelviimane koosseis: kord laval, kord stuudios

Kord laval, kord stuudios. Aga mitte “Täna siin, homme seal”-stiilis, vaid täpselt üks kord jõudsime lavale ja üks kord stuudiosse. Salvestas Kostja (Aides) ja miksis-masterdas Taavi (Aides). Vaatamata salvestuspäeva aeglasele algusele (Aides korraldas eelmisel õhtul oma plaadi toetuseks kontserdi) ja venivale lõpule (Erki tahtis ilmtingimata kõik sündikäigud ise sisse mängida, kuigi lõpuks läks vist ikka natuke MIDIseks ära) oli lõpptulemus ilmselt meie parim singel. Kuigi lugu iseenesest kunagi mu lemmikute hulka ei kuulunud, kasutan ma ta algust siiani mobiilihelinana.

[audio:http://juhe.ee/p9/mp3/penthouse_9_-_tuledes_valelik_linn.mp3]

Selles, mis järgmisena juhtus, tunnen ka endal mõnevõrra süüd. Nimelt tekkis võimalus üle hulga aja jälle esineda, seda veel päris auväärses seltskonnas, aga… mina tõmbasin pidurit. Samaks päevaks oli juba varasem kohustus kalendris: meeskoori kevadkontsert. Niisama lauljana oleks veel viilida saanud, aga astusin üles ka kuueliikmelises kandleansamblis. Ainult proovide tegemine, ilma esinemisteta, ei rahuldanud paraku kõiki bändiliikmeid ja pärast üht üsna ootamatut e-kirja Johanilt otsisime jälle uut bassimeest.

Viimane esinemine ja lõpp

Õnneks tõi BändCämp järjest rohkem entusiastlikke noori instrumentaliste kokku, sealt leidsime ka noore ja entusiastliku Martin-Eero. Ja andsime tuld. Energia oli jälle üleval, tegime proove ja vaikselt hakkas jälle ka esinemisvõimalusi terendama. Ainult üks pisike probleem oli: mina. Neljapäeva plaat hakkas vaikselt valmis saama ja tähelepanu koondus sinnapoole. Piinlik tunnistada, aga Penthouse oli minu jaoks alati pigem ajutise kõrvalprojekti staatuses. Nii ma siis ühes proovis ütlesingi, et tahan bändist ära minna. Janno: “Ainult siis, kui sa kellegi enda asemele leiad.” Niipalju siis sellest.

Lisaks sellele, et Pent kogu brändiga nullist tahtis alustada (just brändiga, mitte bändiga: uus nimi, uus kontseptsioon, uus sõnum, sama bänd), hakkasid distsipliiniprobleemid mingil hetkel mõningatele meist närvidele käima: proovid kippusid algama mitte vähem kui pool tundi pärast väljakuulutatud aega. Ehk siis vähemalt poolteist inimtundi, sest mina, Pent ja Janno olime täpsed. Ja nii me lõpuks otsustasime, et juba kokkulepitud esinemine Tammsaare pargis jääb viimaseks.

Afterlife omandas uue tähenduse.

Statistika

Penthouse 9 / Penthouse#9 / Penthouse / Üheksas elu astus üles kokku 22 korda. Koosseisude kaupa jaguneb see enam-vähem nii:

Kristjan, Pent, Allan, Epp 1
Kristjan, Pent, Allan, Heido 1
Kristjan, Pent, Allan, Janno 16
Kristjan, Pent, Janno 1
Kristjan, Pent, Janno, Janno 1
Kristjan, Pent, Erki-Andres, Johan, Janno 1
Kristjan, Pent, Erki-Andres, Martin-Eero, Janno 1

Lisaks veel sageli akustiline spin-off koosseis “Pent & Garf”:

Kristjan, Pent 1
Kristjan, Pent, Janno (“Pent & Garf feat. Janno”) 1
Kristjan, Pent, Erki-Andres, Janno (“Pent & Garf feat. Janno & Erki”) 1

Stuudiosalvestised:
Üheksas elu – Üks võimalus [mp3]
Penthouse#9 – Afterlife [mp3]
Penthouse#9 – Ettekäänete allee [mp3]
Penthouse 9 – Tuledes valelik linn [mp3]

Penthouse 9: nullist Noortebändi finaalini ja tagasi (2/3)

Telliskivi proovikast on säilinud kiisude kahe viimase singli lüürikaeelsed instrumentaalsalvestused. Lood on muus osas üsna sarnased stuudioversioonidele, aga trummipartii on hoopis midagi muud. Ja siis ühel hetkel otsustas Epp vaiba alt ära tõmmata: “Ma kolin nüüd mõneks ajaks Saksamaale.” Algasid uue trummari otsingud.

Kõigepealt oli Lauri, Neljapäeva toonane bassimees. Väga jazz, aga omajagu ebakindel ka — varasem trummimängukogemus ju praktiliselt puudus. Siis hakkas tervis ka alt vedama, aga esinemine tuli järjest lähemale. Haarasime kiire hädaabivariandina Neljapäevast Kamaka punti.

Tõus üheksandasse katusekambrisse

Kamakas, kes võib-olla meie progressiivsete ambitsioonidega väga ei sobinud, suutis vähemalt stabiilset tempot hoida. Ühtlasi kaasnes tema saabumisega nimemuutus: Üheksandast elust sai Penthouse. Lihtsalt Penthouse. Ilma lisadeta.

Veel viimane trummarivahetus ja koosseis oli valmis. Põhikoosseis. See, mis Noortebändi finaali ja igale poole mujale jõudis. Pent, Allan, Janno ja mina. Mäletan Janno esimest proovi hästi. Instant synergy. Kõigega tuli kaasa, mis me talle ette söötsime. Kõik lood hakkasid ühtäkki paremini toimima, kui eales varem. Lahkusime proovikast eufoorias. Nüüd oli vaja veel uus demo salvestada ja bändi nimi selgeks rääkida.

Noortebänd 2009

Cat’s Penthouse, Silent Paws, RePenthouse, Nine Lives, Helikäpp… kõik need variandid (ja veel nii mõnedki) käisid läbi, aga lõpuks jäi Penthouse#9 (loe: “Penthauss number üheksa” või “Penthouse number nine”). Tegime kähku särgid ka, kuhu minu esialgne visand logona peale läks. Seljal lihtne ja lühike tekst: “MULLE MEELDIVAD KIISUD”

Pärnus sai selle särgiga pulli ka. Jalutasime pärast soundchecki niisama mööda linna, järsku ilmusid kuskilt jänkukõrvadega tüdrukud ja pakkusid muffineid. Tüdrukuteõhtu, noh. Näitasime irvitades jänkudele oma loosungit, ebanormaalne kokkusattumus. Lõpuks tegi Marko (helimees) kõigile muffinid välja,” kirjeldab anonüümseks jääda sooviv bändiliige.

Pärnu. Noortebänd 2009 eelvoor. Erandlikult lasti edasi kahe asemel kolm bändi, meie nende hulgas. Marko sõnul olla kommentaatorite poolt kostnud kiidulaulu: “Nagu päris bänd!” Ühtlasi ei tahtnud kõik hästi uskuda, et Afterlife meie oma lugu on. Aga on. Või noh… oli.

[audio:http://garf.juhe.ee/mp3/penthouse_9_-_afterlife_128kbps.mp3]

Üheööliblikad

Radio Mania, Terevisioon, Noortebändi finaali ülekande kordus pärast Eurovisiooni, TULP, Peda Folk, BHRA hooaja avamine; BändCämp, kus Pent ja Janno juhuse tahtel ühte bändi loositi — loomulikult panid võistluse kinni; KIMU… ja selleks ajaks oli meil juba uut bassimeest vaja, sest Allan oli Tartlaseks hakanud ja ei vedanud kuidagi välja.

Ahjaa, enne Allani lahkumist salvestasime ka oma kolmanda singli. Või esimese, sest eelmised olid ju kõigest Noortebändi eelvoorudesse suunatud demod.

[audio:http://garf.juhe.ee/mp3/penthouse_9_-_ettek22nete_allee.mp3]

Järgmises osas:

  • Bassimehed ei püsi
  • Bänd vahetab nime
  • Viimane singel
  • Kõik muu

Penthouse 9: nullist Noortebändi finaalini ja tagasi (1/3)

Penthouse 9 astub viimast korda üles sel reedel (24.09.2010) kell 15:35 Tammsaare pargis.

Nii see lõppes. Minule jäi mälestuseks Tallinna Kesklinna Valitsuse tänukiri ja publikult saadud positiivne emotsioon. Natuke kurb oli ka. Kurb, sest nii mõndagi jäi tegemata, aga ka lihtsalt sellepärast, et järjekordne eluetapp läbi sai.

Aga kerime nüüd aega sellest punktist veel nii umbes poolteist aastat tagasi.

Üks võimalus

Allan: “Minu poolt sai kõik alguse sellest, kui ma Rada7-sse kuulutuse panin, et otsin bändi. Paar päeva hiljem võttis Pent minuga ühendust. Läks umbes paar nädalat, enne kui ma talle vastasin. Margoga olime juba varem tuttavad.”

Pent küsis minult, kas saaks Neljapäeva prooviruumi kasutada. Kohale tulid Pent (kitarr), Allan (bass) ja Margo (trumm). Kuna erinevate asjaolude kokkulangemisel pidin ka ise terveks prooviks sinna jääma, tegime ka paar üldtuntud lugu läbi ja jämmisime niisama. Kui pärast autos küsisin, kas bändile ka lauljat otsitakse… noh, nii läkski. 🙂

“Praegu on selline loll lugu, et see nädal vist proovi ei saagi teha, kuna ma lähen kolmapäeval Venemaale ja enne seda ei ole sellel bassitüübil aega. Aga siis on põhimõtteliselt nii, et järgmine neljapäev, siis 31. teeks proovi ja juba siis laupäeval tuleb juba stuudiosse minna.”

Seega oli meil olemas instrumentaal, esialgne klaveril mängitud versioon meloodiast, üks proov tehtud, üks tulemas… ja stuudioaeg. Uurisin, kas sõnu ka on. “Ma mõtlesingi, et kas sa saaksid sellise asjaga hakkama, et kuulad seda meloodiat ja proovid seda vokaalile seada ning mingid sõnad juurde teha.” Pakkusin välja mõned sahtlipõhjas teostamist oodanud ideed:
* Kes hommikul köhib, see õhtul ei kobise (hilisem Penthouse 9 laul)
* Üks võimalus
* Valmisolek armumiseks
* Loomulik ilu on tasuta (hilisem Neljapäeva laul)
* Me tulime kokku, sest rock on meil veres
* Kurameerivad kaelkirjakud

Leidsime, et “Üks võimalus” sobiks hästi bändi eesmärkidega. Mõni päev hiljem oli idee arenenud ja “hakkas töövestluse temaatika poole kiskuma.” Ainsas järelejäänud proovis loksutasime loo enam-vähem paika ja jõudsimegi stuudiosse.

Üks võimalus (mp3)

Üheksas elu, sest meile meeldivad kiisud

Kuna stuudiosse läksime viimasel päeval enne NB2008 demode esitamise tähtaega, oli tegu tõepoolest üheainsa võimalusega. Ja “Noortebändil” osalemiseks oli bändile ju nime ka vaja. Viskasime noortebändide kulul pisut nalja: bändi tutvustades peaks ikka ära märkima, kui väga meile kiisud meeldivad. Ja nii see siis tuligi — kassil on 9 elu, meil on viimane võimalus, järelikult üheksas elu. Ega see nimi kellelegi ei meeldinud, aga mõneks ajaks jäi külge.

Üheksas elu, jaanuar 2008

Kui me esimest korda lavale jõudsime, Noortebändi eelvoorus, oli bändis juba esimene liige vahetunud. Nimelt kippusid Margo rütmid pisut lonkama, millest tingituna on “Ühe võimaluse” demo trummipartii süntesaatoriga sisse mängitud. Asemele tuli Epp, kes meid ühtlasi oma Telliskivi loomelinnakus asuvasse prooviruumi vedas. Seal sündis nii mõnigi uus laul, aga kulus ka meeletutes kogustes õlut ja sigarette.

Noortebändi eelvooruks oli meil valmis tervelt 3 laulu:  “Kes hommikul köhib, see õhtul ei kobise,” “Sõidu ajal pileteid ei müüda” ja “Üks võimalus.” Ehk siis täpselt miinimumprogramm. Privé lava oli küll kitsas, aga see-eest hoidsime tempo kenasti üleval. Siit ka väike videosüüdistus (kui videot kohe ei näe, tee refresh, äkki aitab):

Järgmises osas:

  • Trummarid ei püsi
  • Bänd vahetab nime
  • Raadio ja televisioon
  • Noortebänd 2009 Pärnu eelvoor ja finaal

…ettekäänete allee…

Kui siin veel lugejaid on — eriti selliseid, kes homme õhtul Pärnusse võiksid sattuda — siis järgnev ülesanne on just teile!

Tule homme (reede) õhtul kella kuueks (mitte hiljem, kuna meie bänd on esimesena laval) klubisse Mirage ja ela algusest peale kõigest hingest kaasa! 🙂

Penthouse#9 needs you!

…ja meile meeldivad kiisud! 🙂

…can you hear me now?

Käisime siis Penthouse#9 kambaga kolmapäeva õhtul stuudios ja salvestasime järjekordse demo, et Noortebändist osa võtta. Siin ta nüüd on:

Penthouse#9 – Afterlife

Kes teab, võib-olla kuuleb seda lugu ka homsel Neljapäeva kontserdil… 😉

…another year over…

Miskipärast tekib aastanumbrile 2008 mõeldes kõigepealt negatiivse maiguga emotsioon. Et noh, ei olnud just mu lemmik. Kuigi tegelikult sai ju väga palju uut-huvitavat proovitud ja mõnes mõttes rekordeidki püstitatud, on üldmulje halb ilmselt sellepärast, et loominguliselt tundusin ma kokku kuivavat. Ja ometi oli ka selles mõttes viljakam aasta kui 2007. Müstika.

Jaanuar

  • Esimene ITK semester edukalt lõpetatud.
  • Esimene Retoga koos tehtud “sooloprojekt” salvestatud.
  • Üheksas elu (praegune Penthouse) alustas, kahe päeva sees toimus esimene proov, kus valmisid esimese loo sõnad ja kohe järgmisel päeval salvestasime demo.

Veebruar

  • Üheksas elu sai Noortebänd 2008 demovoorust edasi. Sel hetkel oli meil repertuaaris alles 1 lugu, vaja oli kolme.
  • Pärast avariid korda tehtud Muki sai välja vahetatud. Ehk siis minu esimene päris enda nimele liisitud auto oli saanud reaalsuseks. Hiljem lasin taha toonklaasid panna ja armusin ära.
  • Neljapäev esines!
  • Neljapäev hakkas prooviruumi otsima!

Märts

  • Suveks tekkis plaan.
  • 25 eluaastat sai täis. Pidu oli vinge.
  • Fork käis esimest korda Rock Cafes.
  • Üheksas elu ei saanud eelvoorust edasi. Mõned arvavad, et nime pärast.
  • Hakkasin lõpuks aru saama, mida auto omamine tegelikult tähendab.

Aprill

  • Neljapäev leidis uue prooviruumi.

Mai

Juuni

  • Teine semester, seega esimene õppeaasta, lõpetatud.
  • Neljapäev esines!
  • Jaanid seekord Ida-Virumaal, sain õllese peaga kainet Kammistet kõnetada ja puha.

Juuli

  • Üheksanda elu algkoosseisust alles jäänud liikmed käisid joomas.
  • Laurist sai lisaks klahvpillistile, kitarristile ja bassistile ka trummar. Paraku jäi see terviseprobleemide tõttu ajutiseks.
  • Uued rulluisud! Siiani pole nende laagreid jõudnud ära puhastada pärast viimast (paraku märga) sõitu.
  • Planeeritud roadtrip sai tehtud. Küll hoopis teistsuguse põhimõttega, aga külastasime ka Lätit. Selle tripi raames sõitsin ma ka viimati oma uute uiskudega.

August

  • Neljapäev käis stuudios. Kohe mitu korda. Aga naljaga pooleks välja öeldud ennustus, et juunis plaadi välja laseme, ei pruugi praeguse tempo juures isegi täide minna. Sest noh, oktoobris pidid miksid-masterid juba valmis saama, aga siiani pole midagi. Ja Oliveri võimendi on ka ikka veel paranduses.
  • Käisin WAFis katsetel. Sain sisse ka, aga oluliste ressursside puudumisel jäi seekord minemata.
  • Läksime Kadiga lahku. Siiani saame paremini läbi kui kunagi varem. Meie reliikvia on VABADUS!

September

  • Penthouse (endine Üheksas elu) esines! Publikule tundus meeldivat.
  • Läksin salsat õppima. Meeldis.

Oktoober

  • Avastasin taas, et mulle meeldib disco.
  • Fork käis jälle Rock Cafes. Nagu alati, vaatasin suu ammuli ja lihtsalt… nautisin.

November

  • Sain puhuda. Vabatahtlikult.
  • Lumi tormas ja tekitas põnevust. 🙂
  • Penthouse tegi järjekordse koosseisuga esimese esinemise. Me ei olegi seni ühegi koosseisuga ju üle ühe korra üles astunud, kui järele mõelda. 😉 Üks klipp jõudis YouTube’i ka.
  • Sattusin televiisorisse. Äge oli. 😛

Detsember

  • Meeskooril oli jõulukontsert. Õigemini 3 tükki. Sain esimest korda ka rütmipille mängida — ühes loos tamburiini, teises shakerit.
  • Saavutasin meeskooris teenelise liikme staatuse. Selle 7 aastaga on koorilaul juba natuke meeldima ka hakanud. 😉
  • Jõululaupäeval mängisin kolmes kodus jõuluvana. Järgmiseks aastaks tuleb kuskilt oma mõõtude järgi kuub tellida ja natuke parem habe. Pluss veel väikeste lastega suhtlemist harjutada. Ae, noored emad! Teie kord abistav käsi ulatada! 😀
  • Aasta viimasel õhtul moodustasime Pent ja mina poolakustilise kollektiivi “Pentagarf” või siis “Pent ja Garf” või… kuidas soovite. Üks peaproovi salvestus on siin.

Nii et üldiselt polnud aastal häda midagi. Võiks öelda, et paremgi kui 2007, aga miski ikkagi närib…

Vahet pole, 2009 tuleb ikkagi oi-kui-palju-vingem! 😀

…hea on, kui jõuad…

Üheksas elu on nüüd Penthouse. Penthouse koosneb hetkel järgmistest isikutest:

  • Pent Järve – kitarr
  • Kristjan Karmo – vokaal, kitarr
  • Allan Albert – bass
  • Heido Aas – trumm
  • Marko Sakkos – heli

Sellises koosseisus astume üles 1. septembril TLÜ keeltemaja fuajees. Kontserdi reklaam asus viimati siin ja üle-eilsed proovikasalvestused on siin.

…cannot hear a sound…

Täna tegi Lauri debüüdi Üheksanda elu trummarina. Jah, see Neljapäeva-Lauri. Super! Eriti arvestades asjaolu, et see tal üldse esimene kord terve bändiga trummi mängida oli. Multiinstrumentalist mis multiinstrumentalist. Mängib eri bändides kitarri, bassi, trummi ja sünti.

Ainus jama on nüüd see, et Üheksas elu ei taha enam Üheksas elu olla. Pakkuge meile uusi nimesid — võitjale auhind! 😉

…i wanna rock…

Reedel läks karmiks ära. Vaatasime poistega Spinal Tapi ära, konsumeerides samal ajal kolme peale kasti Rocki. Pärast läksime linna.

Allan said:
mäletad kui sa palusid baaridaamidelt et nad mulle halastusseksi teeksid:D
garf said:
irw
garf said:
nüüd tuleb meelde jah 😀
Allan said:
jama et nad nõus ei olnud 😛

Ei tea kas mind järgmine kord Texasesse sisse lastakse? 😀

…see sündis ükskord linnahallis…

Mul on tunne, et Neljapäev hakkab ära väsima. Või hakkab publik Neljapäevast ära väsima. Või olen ma ise lihtsalt väsinud? Igatahes märke on mitmeid:

  • Pärast Fredi lahkumist märtsis 2007 oleme esinenud 6 korda.
  • …sh. käesoleval aastal ainult korra — ja siis käis meid vaatamas-kuulamas kokku 7 inimest, kui ärritunud naabrid ja pereliikmed välja arvata. Seejuures oli kohal täpselt samapalju bändiliikmeid.
  • Uusi (oma) lugusid oleme teinud sel aastal 3, neist 2 on veel instrumentaalideks jäänud (siinkohal raputan endale tuhka pähe, et sõnu ei ole kirjutanud).
  • Varsti saab 4 aastat täis ja läbimurret pole olnud (kui “Punase mütsi” tõus R2 Top 20 tippu välja arvata)
  • Lõpetatud stuudiosalvestisi on siiani ainult 4 (pluss “Noorus on lahe aeg”, mida pole korralikult masterdatudki).
  • Meie live-videoid ei vaata peaaegu keegi. 😛
  • Bändi koduleht seisab juba häääästi ammu poolikuna, sest keegi (mina) pole jõudnud uut teha.
  • Mõned juba ütlevad, et mu hääl kõlab “Üheksanda elu” lugudes paremini.
  • jne.

Kas oleks aeg end kätte võtta ja nimetatud tegematajätmised käsile võtta? Näiteks bändi koduleht valmis teha, et potentsiaalsetel fännidel mingigi võimalus oleks meie tegemisi jälgida?

Andke nõu! 🙂

%d bloggers like this: