Rubriik: muu
-
Aastakokkuvõte 2019
Kümnendad on läbi, elagu kahekümnendad! Mängin teemade järjestuse seekord pisut ümber. Eelkõige sellepärast, et töösituatsioon tekitas suvel põneva võimaluse erinevate elamuste osakaalu oma elus suurendada oluliselt rohkem, kui muidu jõudnud oleks. NB! Kui kuskil on joon all, on see tõenäoliselt link edasise lugemiseni. Niisama katsun ma allajoonimist vältida, ausalt ka. Kool Ei käinud koolis, ei…
-
2 nädalaga nullist lavale vol. 4
Viimane kord, ausalt. Viimane kord. Sest kõige õigem on ju lahkuda siis, kui oled tipus. Endale jäi küll mulje, et tänavuses tükis oli varasemaga võrreldes oluliselt rohkem pastakast väljaimetud sisu, aga publikule Piibuteatri pakutav ilmselgelt veel meeldis. Võib-olla aitas minu pisut negatiivsele järelmaigule kaasa ka varasemast pisut erinev lähenemine: tegin iteratiivselt, ehk üritasin esimese sammuna…
-
Aastakokkuvõte 2017
Nagu mullu, nii ka tänavu on (sotsiaal)meedia täis lugusid sellest, kui õudne eelmine aasta oli ja kuidas järgmine võiks parem olla. Isiklikus plaanis polnud 2017 üldse paha. Võiks lausa öelda, et läheb endiselt tõusvas joones. Proovin lühidalt kokku võtta, aga vist ei tule välja. NB! Kui kuskil on joon all, on see tõenäoliselt link edasise…
-
2 nädalaga nullist lavale vol. 3
“Mis mõttes viis etendust?” küsis Randar ahastades. “Kas me pakume kvaliteeti või kvantiteeti?” Pärast nii umbes poolesekundist mõttepausi põrutasin vastu: “Selge, teeme siis kuus etendust.” Vaikus. “Olgu. Kuus.”
-
Lõputöö kaitsmine kui teatrietendus
Möödunud aastal, kui IT Kolledž diplomitööde kaitsmisi üle kandis, vaatasin neid hoopis teise pilguga kui varem. Eks oli ju väikestviisi põhjust ka: esimest korda elus olid mul juhendatavad, kes oma töid kaitsesid. Ja umbes siis, kui mu esimene juhendatav komisjoni küsimustele vastas, sain ma aru. Sain aru, mis tunne lavastajal oli, kui me esikal lavale läksime…
-
Aastakokkuvõte 2016
Igalt poolt kostab kommentaare, kui jube aasta 2016 oli. Nojah, eks ta tõi ju omajagu ebameeldivaid üllatusi küll, aga isiklikus plaanis ei saa ma üldse kurta. Ega kurdagi. Panen kirja kõik positiivse, mida möödunud aastal pakkuda oli. Tavapärastes kategooriates. Pere / kodu Alustame halbadest uudistest. Üsna aasta alguses tuli ema koju sellise uudisega, et kõik…
-
Mingit puhkust ei ole mul vaja (ehk kuidas ma Ott Arderiks kehastusin)
MIS NÕUTUS ON KAS NAGU SÕELAGA VEEKANDMINE KAS NÕUTU ÜLDSE TAJUB NÕUTUST NÕUTUS MUUDAB NII JÕUTUKS ET EI TEA TAJUDAGI TAJUTAGUNE AJU, ALATAJU, TAGUTAJU AIMAB NII MÕNDAGI, AGA ÜLETAJULE EDASTAB NÕUTU TEADVUS MÕTTEVILJA EI KANNA KUI VAID TEAKS, KUHU KURAT KÜLL ALATEADVUS PANNA THE SAME OLD FEELING COMES TO ME … -O.Arder Pikutan ühel õdusal…
-
Esmaspäeval ei teinudki midagi?!
Oli see vast nädal. Just lõpetasime Theatrum Hospitalisega “Läbi jäätunud klaasi” proovi, kus saime paika etenduste kuupäevad (küsi lisa, varsti räägin — aga üldiselt jäävad vahemikku 23. kuni 30. mai). Aijah. Polegi jõudnud siin kirjutada, kuidas Jaakobus mu mullu ära rääkis. No et ma nende tükis Ott Arderit mängiks, noh. Hetkel pikemalt sellel ei peatukski.…
-
Grupikas null: elu enne (ehk 2 nädalaga nullist lavale vol. 2)
Nagu iga kahe aasta tagant kombeks, korraldas meeskoor jälle maskiballi. See ei olnud mingi suvaline maskides ringiaelemine, vaid võimas 700+ osalejaga pidu läbi Kultuurikatla 6 korruse. Ja nagu kaks aastat varemgi, korraldasime meie (eksperimentaal-piibuteater) sinna ühe korraliku eksperimentaal-minimuusikali. Kiidusõnu kuulsime siit- ja sealtpoolt (mis ei tähenda, et me neid veel ja veel ja veel ei tahaks…