Käesolevaga katkestan määramata ajaks igasugused diplomaatilised suhted alkoholiga. Ei hävita ka. Ei teda ega ennast.
Põhjus… väljavõte eilse õhtu messengeri-logist:
garf says (23:31):
*nägin täna oma isa
*nägin, kuidas ta üle kere paistes oli, vasak käsi täiesti tundetu
*nägin, kuidas kiirabi ta haiglasse tõi
*nägin, kuidas alkohol inimesele mõjuda võib
Niisiis — edaspidi joon baaris õlle asemel mullivett ja teed. Ärge siis väga pahaks pange, eks?
ei pahanda! 🙂 Jõudu
*ulatab klaasi mahla*
Tubli, väga tubli! 🙂
Nukker fakt, et sellised olukorrad inimese kõige rohkem mõtlema panevad. Elule.. Ja seda hävitavatele teguritele. Aga kummardus Sulle, et vastu võtsid sellise otsuse. Ühinen minagi siidri asemel kohvi-kakao-tee-alkovaba kokteili valimisega 🙂
Mõistlikkuse tarbimise reegel käib alati joomisega kaasa… kui ei oska, lähed varem hauda, kui oskad käid mööda sirget rada kaugele-kaugele…
Mina igatahes enam alkoholi tootmist ei finantseeri. Eks näis, kui kaua…
Jõudu sel teel! Kaks nüanssi. Esteks kordan Kats’i poolt öeldut, et sedasi ei peaks mõtlema mitte tagajärgi nähes vaid ikka juba esimese alkoholise lonksu juures. Teiseks aga see, et püsivaid muudatusi tuleb tasapisi juurutada, mitte suure mürinaga. Eks sõltub muidugi inimesest ka.
Kogused on niigi tasapisi vähenenud, piiripidamine ka selgemaks saanud. Nüüd saab tahtejõu lihtsalt natuke rohkem proovile panna. 🙂
Valigem vabadus! 😉
Tule Tartusse. Lähme koos GenKlubisse ja joome teed! 🙂
Ega ma nagunii näen sind enamasti kalja joomas, aga kali on hea !
Võid mind alati kaasa kutsuda teed või kakaod jooma! 🙂
huvitav onju, et tahtejõu paned proovile sellega, et ei riku enam vabatahtlikult oma keha…
Kogu see teema on täis paradokse — eriti see, kuidas mingi kontingent üritab mulle selgeks teha, kui tähtis roll alkoholil meie kultuuriruumis ikka on. 🙂
On küll, jah. Mis siis? Ma võin ilma selleta ka kultuurne olla. 🙂
Welcome to the club!
[…] kogemata suutsin oma otsuse teha palgapäeval. Nüüd püsib see ka paremini […]
[…] alustasin praeguseks ligi 5 kuud kestnud kainusperioodi. Näis, mis sellest edasi saab, aga siiani on […]
Ma tahaks öelda midagi… aga ma parem ei ütle.
Aasta täis! Ei, tühi… või noh… edukalt möödunud.
garf :
Kogu see teema on täis paradokse — eriti see, kuidas mingi kontingent üritab mulle selgeks teha, kui tähtis roll alkoholil meie kultuuriruumis ikka on.
On küll, jah. Mis siis? Ma võin ilma selleta ka kultuurne olla.
Võid ebakultuurne ka olla ju. Muide see pidi üleüldse väga popp praeguses kultuuriruumis olema.
[…] möödus 2 aastat mu viimasest vähipulgakesest. Alkoholiga katkesid suhted päev varem (loe siit). Tõsi, ma olen selle aja jooksul mõned korrad ühe lonksuga õlle/veini maitset meenutanud ja […]
[…] aastat sellest postitusest. Sellest tõdemusest ja järgnenud otsusest. Kui päris brutaalselt aus olla, ei ole ma enda jaoks […]
[…] — kuigi see peab kunagi ka 2010ndate suurde kokkuvõttesse jõudma — olin ma terve kümnendi kaine. Ja jätkan samas vaimus. […]
[…] ja toit on tõesti head. Selgub, et üllatus on Limoncello. Kuna mina naudin augustist 2009 alates vabadust, saab Imbi selle kõik endale — olla hea. […]
Lisa kommentaar