Kui Kaspar ülemisel naril külge keerab, rapub kogu voodi. Öösel saab üllatavalt hästi magada.
Proov õhtuseks kontserdiks, ega ikka väga ei taha häälestuda küll. Mehed väsinud. Pärast proovi laulame linnapeale, kohal on ka kohalik press. Vastu võeti rõõmsalt. Tegemist on mingis mõttes poliitilise aktsiooniga, meid kasutatakse erinevate poolte vaheliste lahkhelide silumiseks. Ja miks ka mitte!
Edasi tiksun Andrese, Margo, Kesneri, Pihlaku ja Randariga kohvikusse sööma ja kohvitama (mina võtan siiski tee). Mingi huvitav kanasalat ka. Rääkimata siis Randari pitsast, mis on kohaliku köögi eripärade musternäidis.
Siirdume tagasi ööbimiskohta, kus Priit juba pisut närvis on: ta pidi koos Oliver-Oskariga valvama, kuni teised proovi teevad. Võtame auto ja sõidame kolmekesi (mina roolis) Gaimani (16km). Väike Walesi küla, kus pidid head magustoidud olema. Proovime kohalikku šokolaadikooki, joome kes teed, kes kohvi. Linn ise on nunnu, tänavate laius 14m suurematel, 10m väiksematel. Kohapeal kohtume veel paari koorimeeste seltskonnaga, ronime mäe otsa ja läbime vana raudteetunneli (~300m). Tagasiteel saame lühikese lõigu kruusateed ka.
Väike chill ööbimispaigas, pisut kehakinnitust ja kontserdipaika! Reklaamid ilusti väljas, laval astmed ka. Margo möllab kaamera ja poomiga. Meiega koos (enne meid) esineb kohalik sega/kammerkoor. Häält lahti lauldes väga ei häälestu küll, aga laval me neid ei näe ka. Küsin Peebult, kas tal enne oma soolot närv ka on. Vastab, et ikka on: koor peab ju selle järgi häälestuma ja üldse on tegu laulu esimese fraasiga.
Kontsert super, publikult mega energia. Tammsaare lugu läheb liiga hästi, pärast seda on lõtvumine, mis Kanarbiku peaaegu tuksi keerab. Peebul tundub oma soolos jube närv olevat, tegelikult kurk kuiv. Aga üldiselt pole nii head kontserti ammu olnud.
Trelew tundub pisut rullnokkade linn olevat. Iga natukese aja tagant töriseb mõni “sportsumpsiga” volkar mööda. Aga üldiselt pidi liikluses parema käe reegel kehtima. Kui just üks tee suurem pole. Või auto (suuremal on eesõigus). Ühtlasi on eesõigus sellel, kes mäest üles või alla sõidab. Patagoonia pidi kiiruseületamise suhtes väga tolerantne olema, aga Tšiili politseinikud olevat täielikud natsid: kui stoppmärgi juures seisma ei jää (isegi kui kedagi ei tule), teevad trahvi. Umbes nagu Eestis seega. 😛
Patagoonia kant (õigemini Chubut) on, muide, 150 aastat tagasi umbes samapaljude Waleslaste poolt asustatud. Või midagi niisugust. Aga inimesed tunduvad siin natuke pikemad küll, nii et Magalhãesi ekspeditsioon väga mööda ei pannudki, kui tervele piirkonnale hiiglaste järgi nime pani. 🙂
Lisa kommentaar