minni: sa oled selline mees, kes ilma põhjuseta naistele lilli kingib?
garf: jah
garf: paraku ainult virtuaalseid
minni: nojah, asi seegi kehval ajal
minni: 😀
garf: nojah, äkki saab sellega väikese naeratuse ikkagi kätte — ongi maailm kohe rõõmsam 😀
garf: järgneb ahelreaktsioon: kui naised naeratavad, näevad nad veel paremad välja kui muidu — see teeb kohe ka meestel tuju paremaks
minni: kaval
Vot nii. Sihuke mees. 😛
Muig, ahaaa, now it makes sense 😛
ja mina mõtlesin, et ma olen eriline…
Aga sa ju oledki! 😉
Oih
Näh, mina kusjuures arvasin postituse pealkirja nähes, et siit tuleb ikka jutt, et miks Sa ikkagi otsustasid kihlumise ja abiellumise kasuks tänapäeva vabaabielu-maailmas ja millal Sa tundsid, et just tema on Sinu jaoks see õige ja kuidas Sa selle tunde ära tundsid ja nii. Mitte, et “miks ma virtuaalseid lilli kingin” :D:D:D
Kas soovipostitusi saab? 😛
Ei saa. Ma jään oma postitustes edaspidigi ahastusttekitavalt pinnapealseks. 😛
Küll aga võin vihjamisi öelda, et meil on koos hea. Soe, mõnus, usaldusväärne, tore… ja seda juba praktiliselt esimestest hetkedest peale. 🙂
Väike mõtlemisainest pakkuv kettkiri:
http://reitsel.blogspot.com/2010/12/jouluteemaline-kettkiri-1.html
R:)
Lisa kommentaar