päikesetõusu ajal toompea lossi hoovis hümni ja eesti lippu lauldes pöörasin korraks silmad üles, tornis lehviva lipu poole… ja hea tunne oli… isegi üle katuse piiluv nevski rist ei häirinud enam – nüüd näen ma seda pigem usuvabaduse sümbolina, mitte enam idanaabri ülemvõimu mälestisena…
palju õnne, eesti vabariik!
Lisa kommentaar