{"id":3088,"date":"2021-01-06T23:31:28","date_gmt":"2021-01-06T21:31:28","guid":{"rendered":"https:\/\/garf.juhe.ee\/wp\/?p=3088"},"modified":"2021-01-07T17:44:40","modified_gmt":"2021-01-07T15:44:40","slug":"aastakokkuvote-2020","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kristjan.karmo.ee\/wp\/2021\/01\/06\/aastakokkuvote-2020\/","title":{"rendered":"Aastakokkuv\u00f5te 2020"},"content":{"rendered":"\n

J\u00f5ulude ja uue aasta vahel jalutasime Imbiga kodu l\u00e4hedal ja hindasime l\u00f5ppevat aastat. Imbi andis 5\/10, mina 6\/10. Ehk siis NPSi arvestuses oleksime m\u00f5lemad rahulolematud. Igav see aasta igatahes ei olnud. Midagi t\u00e4iesti katastroofilist, v\u00e4hemalt isiklikus plaanis, ka ju ei juhtunud. Kokkuv\u00f5te tuleb kategooriate kaupa, nagu mul ikka kombeks on.<\/p>\n\n\n\n

Pere\/kodu<\/h2>\n\n\n\n

Kuna ma riigilt s\u00fcnnip\u00e4evaks eriolukorra sain — okei, algas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, aga v\u00e4lja kuulutati 12. m\u00e4rtsi \u00f5htul — \u00f5nnestus Imbiga keskmisest aastast oluliselt rohkem aega koos veeta. Ehk, noh, midagigi head selle k\u00f5ige juures. \ud83d\ude42 Ilmselt aitas m\u00f5nev\u00f5rra ka see, et me p\u00e4rast paari esimest kodus t\u00f6\u00f6tamise n\u00e4dalat avastasime, et \u00fclemisel korrusel on \u00fcks kirjutuslauaga tuba t\u00e4iesti vaba. Siis polnudki muud, kui t\u00f5ime Imbile t\u00f6\u00f6lt monitori-hiire-doki ja oligi kummalgi meist t\u00e4iesti eraldi t\u00f6\u00f6v\u00f5imeline kodukontor. Imbil on n\u00fc\u00fcd igal hommikul commute<\/em> trepist \u00fcles, mina t\u00f6\u00f6tan all.<\/p>\n\n\n\n

Suvel eraldusime vahepeal m\u00f5neks ajaks Saaremaale. \u00dche \u00f6\u00f6 olime Kiti juures l\u00e4\u00e4nes ja siis t\u00f5mbusime oma renditud pessa idarannikul. Ehk, noh, Orissaare kandis.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u00d5e juures Teele s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamas<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kuna meie renditud maja k\u00fcmblust\u00fcnni ahi oli katki — aga see oli \u00fcks p\u00f5hilisi p\u00f5hjuseid just SELLE maja valimiseks — pakkus omanik v\u00e4lja, et v\u00f5ime septembris uuesti tulla. Ja nii me siis tulimegi. Aga sedapuhku v\u00f5tsime vanemad ka kaasa.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ootamatu k\u00fclaline Saaremaal. Poseeris korraks ja l\u00e4ks siis oma teed.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

S\u00fcgisel avastas Imbi v\u00f5imaluse netist fotoraamatuid tellida. Panime oma viimaste aastate reisid kaante vahele ja siis m\u00e4rkasime ka kalendri tellimise v\u00f5imalust. J\u00f5ulukingid kogu perele olemas! Kuigi, noh, Dorise ja Martini juures on see m\u00f5te juba aastaid silma j\u00e4\u00e4nud. \ud83d\ude09<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vannituba sai IKEAst uue valamu ja m\u00f5ned muudki m\u00f6\u00f6bliesemed<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Imbi \u00fcllatas j\u00e4rjekordse suurep\u00e4rase j\u00f5ulukalendriga<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

S\u00f5brad<\/h2>\n\n\n\n

Aasta algas m\u00e4lum\u00e4ngudega Von Krahli baaris. K\u00f5igepealt m\u00e4ngisime Erle kutsel asendusliikmetena kogenud tiimis, siis panime oma v\u00f5istkonna kokku. Nimi? Nii piinlik. T\u00f6\u00f6tab igatpidi. Kaotame? Nii piinlik. V\u00f5idame? Nii piinlik. Saame eriauhinna? Nii piinlik. Tiimist j\u00f5udis l\u00fchikese ajaga p\u00e4ris palju s\u00f5pru l\u00e4bi k\u00e4ia: Helar, Kristiina, Dan, Kristel, Kiti, M\u00e4rt, Liisa<\/p>\n\n\n\n

Kevadise eriolukorra ajal t\u00f5mbas Kieren vahepeal ka oma online-m\u00e4lum\u00e4nguseeria k\u00e4ima. Seal suutis meie ingliskeelne inkarnatsioon “So Awkward” esimesel katsel v\u00f5idu koju tuua. Nii piinlik. Kuna tegu oli minu esimese Zoomi-seansiga, suutsin ma edaspidi nii m\u00f5neski Zoomi-k\u00f5nes kanda nime So Awkward Kristjan. Ja v\u00f5idetud pakk tualettpaberit ei ole miskip\u00e4rast siiani meie ukse taha j\u00f5udnud. Teisel katsel me, muide, enam nii k\u00f5rgelt ei lennanud — j\u00e4llegi nii piinlik.<\/p>\n\n\n\n

Imbi j\u00f5udis mulle Driftikeskuses ja Texases veel napilt enne eriolukorda s\u00fcnnip\u00e4evapeo korraldada. Hoidsime viisakat distantsi, kiivrid peas, k\u00f5ik oli ohutu. Ja \u00fcldse oli meid v\u00e4he: ainult Martin, Helar, Dan, Margo, Annika, Randar ja Ilja.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldiselt online-peod liiga h\u00e4sti k\u00e4ima ei l\u00e4inud, aga mulle nad isegi meeldivad. Igasuguseid erinevaid keskkondi j\u00f5udsin aasta jooksul proovida: Zoom, Messenger, Teams, Discord, Meet jms. Peamine probleem kipub olema liiga suure seltskonna korraga kokku kutsumine — “t\u00f6\u00f6 sektsioonides” ei toimi virtuaalkeskkonnas veel naturaalselt nagu majapeol ja vajab juhtimist. Aasta l\u00f5pupoole toimus Johanna-Mai s\u00fcnnip\u00e4ev keskkonnas nimega SpatialChat<\/a>, mis probleemi leidlikul moel lahendas: oma avatari saab hiirega ringi lohistada, kuulda on ainult l\u00e4hedal asuvate inimeste h\u00e4\u00e4led. Aijah — virtuaalpeol ei ole vahet, kus sa f\u00fc\u00fcsiliselt asud. Ehk siis v\u00e4lismaal elavad s\u00f5brad on teoreetiliselt l\u00e4hemal kui kunagi varem.<\/p>\n\n\n\n

Suvel saime ka Dorise, Martini ja kogu nende pesakonnaga kuidagi rohkem koos aega veeta kui keskmisel aastal. V\u00f5i mulle ainult tundus nii?<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Doris, Martin, Imbi ja mina V\u00f5su rannas. Kohe tuleb r\u00e4mmar?<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tervis<\/h2>\n\n\n\n

Kahetuhande kahek\u00fcmnendal aastal liikusin rohkem kui eelmisel kahel aastal kokku. \u00dcks pilt, tuhat s\u00f5na.<\/p>\n\n\n\n

\"K\u00e4idud
K\u00e4idud kilomeetrite kokkuv\u00f5te<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ma pole enam p\u00e4ris kindel, kas juba aasta alguses tekkinud k\u00e4imisharjumus aitas kaasa mu elu esimesele maratonile (p\u00e4ris-maratonijooksjad, andestage mulle palun see pisike poeetiline liialdus) v\u00f5i vastupidi, maraton aitas aasta l\u00f5puks nii palju kilomeetreid koguda, v\u00f5i on siin p\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed omavahel nii l\u00e4bi p\u00f5imunud, et vahet on v\u00f5imatu teha. Igatahes k\u00f5ndisin ma Tallinna Maratoni kombo-distantsi ajaga 6:21:04. Koht \u00fcldarvestuses 1810\/2471. Kombo t\u00e4hendab seda, et mul oli v\u00f5imalik 42,2 km t\u00fckeldada kuni k\u00fcmneks osaks. Tegin neljaks, sest 10km p\u00e4evas tuleks ikka \u00e4ra k\u00e4ia. L\u00e4henesin iteratiivselt: esimene aeg oli 7:46:57, edasi hakkasin jupikaupa paremaks lihvima. L\u00f5puks sattusin nii hoogu, et v\u00e4ltisin igal v\u00f5imalusel igasugu aeglustavaid tegureid, olgu need siis tiheda liiklusega teede \u00fcletamised v\u00f5i isegi liiga j\u00e4rsud p\u00f6\u00f6rded — GPS-j\u00e4lg v\u00f5ib kurvi sirgemaks optimeerida ja keskmist kiirust alla t\u00f5mmata. Klappides m\u00e4ngisid enamasti audioraamatud v\u00f5i podcastid, aga \u00fchel viimastest (ja kiirematest) k\u00e4ikudest olin startides hooletu. Hea raamat sai poolel teel otsa, j\u00e4rgmist j\u00e4rjekorras polnud. Mis siis ikka, \u00f5ige muusika \u00f5nnestus sammu aeglustamata telefonist k\u00e4tte leida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00e4isin emal k\u00fclas medaliga uhkustamas. Ema oli uhke ja tegi pilti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Vidinad\/tehnika<\/h2>\n\n\n\n

Ei ole v\u00e4ga vidina-aasta olnud, aga paar t\u00fckki on mu teele siiski j\u00e4\u00e4nud. K\u00f5igepealt kodukontori-vajadusega seoses soetatud Dell D6000 dokk. Tahtsin midagi sellist, mis nii Imbi t\u00f6\u00f6l\u00e4pakat kui ka minu MacBooki toetada suudaks. Kartsin eelk\u00f5ige korporatiivr\u00fcperaali kapriiside p\u00e4rast, aga tegelikult j\u00e4in hoopis m\u00e4kiga h\u00e4tta. Plaanin ta millalgi v\u00e4lja vahetada — kui sul juhuslikult huvi on, v\u00f5id minult hea hinnaga h\u00e4sti hoitud USB-C doki saada. \ud83d\ude09 <\/p>\n\n\n\n

\u00dchel hetkel j\u00e4i silma Magic Keyboard<\/a>, mis iPadile puuteplaadi lisab ja sellest peaaegu t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku s\u00fclearvuti teeb. Ainult oluliselt kergema ja vastupidavama akuga. Ja ometi kirjutan ma seda postitust praegu mitte tahvlis, vaid arvutis — kohati on suurem ekraan mugavam, aga igap\u00e4evaselt on tahvel ikkagi rohkem kasutuses.<\/p>\n\n\n\n

Suve l\u00f5pus alustasime v\u00e4ravaprojektiga. Ja juba novembri keskpaigast on meil k\u00f5igil autov\u00f5tmete k\u00fcljes pult, mille ainsamast nupuvajutusest avaneb v\u00e4rav ja tuled l\u00f6\u00f6vad r\u00f5\u00f5msalt s\u00e4rama. Kui enne kippusime Imbiga pigem laisad olema ja maja ette parkima, siis n\u00fc\u00fcd peab selleks eriline p\u00f5hjus olema. Isegi lund on lihtsam rookida, kui v\u00e4rav k\u00fcljele eest \u00e4ra s\u00f5idab.<\/p>\n\n\n\n

Ja veel \u00fcks p\u00f6\u00f6rdelise m\u00f5juga uus vidin sisenes meie ellu — Imbi hakkas elektrihambaharja kasutama. P\u00e4rast seda, kui \u00fcle aastate hambaarsti juurde j\u00f5udsime ja k\u00f5ik augud \u00e4ra lappida lasime, saime kingiks Philips Sonicare hambaharja<\/a>. Olles aastaid Oral-B elektriharju kasutanud, oli see ka minu suu jaoks t\u00e4iesti v\u00e4rskendav kogemus. \ud83d\ude00<\/p>\n\n\n\n

Kool<\/h2>\n\n\n\n

Retsenseerimist pole ma siiani maha j\u00e4tnud, 2020 s\u00fcgissemester t\u00f5i \u00fcle hulga aja minu juurde ka m\u00f5ned juhendatavad. Paraku pole keegi neist veel l\u00f5petanud, aga eks oli ka pingeline aasta.<\/p>\n\n\n\n

Kevadel avaldatud sk\u00e4mmiseiklused<\/a> t\u00f5id mind m\u00f5nev\u00f5rra ootamatult suveks koolile l\u00e4hemale. \u00dchel heal neljap\u00e4eval lubas Kakk, et teeb mu postitused ITSPEA j\u00e4rgmises versioonis kohustuslikuks kirjanduseks ja soovitas Birgyga r\u00e4\u00e4kida. Birgy k\u00fcsis, kas ma juba IT-didaktika miniprojekti konkursil osalen. Selle peale v\u00f5tsin Stenil n\u00f6\u00f6bist kinni ja pidasime natuke plaani. Esmasp\u00e4eval oli taotlusvooru t\u00e4htaeg. J\u00e4ime k\u00fcll m\u00f5ned tunnid hiljaks, aga osutusime siiski valituks: nii s\u00fcndiski ScamLab<\/a>. Ja siis, endalegi \u00fcllatuseks, hindasin ma s\u00fcgissemestril muuhulgas k\u00fcberkaitse magistri\u00f5ppe tudengite kodut\u00f6id.<\/p>\n\n\n\n

Novembris astusin EKA avatud akadeemias teenusedisaini kursusele ja sain seal omaenda ideed arendada. Kuna detsembriks oli mind tellitud Kuressaare Ametikooli \u00f5pilastele testimist \u00f5petama, tegime selle koolituse jaoks koos Tiia ja Elinaga oluliselt p\u00f5hjalikuma eelt\u00f6\u00f6, kui ma muidu taibanud oleks. Muuhulgas vestlesime k\u00f5igi kolme sihtgrupi esindajatega: \u00f5pilased\/vilistlased, koolid\/\u00f5petajad ja t\u00f6\u00f6andjad. K\u00f5igilt oli nii m\u00f5ndagi k\u00f5rva taha panna. Ja tundub, et ametikooli omad j\u00e4id rahule, seega uuel aastal tuleb materjale paremaks lihvida ja teistelegi koolidele oma teenuseid pakkuda. <\/p>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6<\/h2>\n\n\n\n

Nordic Testing Days<\/a><\/strong> l\u00fckkus paraku k\u00fcll uude aastasse, aga omajagu eelt\u00f6\u00f6d sai siiski tehtud. Kava on sisuliselt koos, tuleks n\u00fc\u00fcd ainult turvaline olukord konverentside pidamiseks. Abistasin pisut Gretet uue kodulehega: l\u00f5puks ometi oleme ka mobiilist normaalselt vaadatavad. \u00dchtlasi tuli selle jaoks tiimist uued pildid teha, sest vanad olid ikka juba v\u00e4ga vanad ja iga\u00fcks omaette ooperist. Uued tegi Must Post.<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kus hundist juttu, eks. Oleme Heleni, Marko, Gerdi ja Steniga aasta jooksul k\u00f5va arengu l\u00e4bi teinud, millele aitas omajagu kaasa ka Matsi meeskonnakoolitus. Lisaks finantsjuhtimisele olen natuke ka stsenaariumi kirjutamise ja re\u017eiiga k\u00e4tt proovida saanud. Huvitav on nentida, et iteratiivne l\u00e4henemine kirjutamisele on mul j\u00e4rjest paremini k\u00e4pas: k\u00f5igepealt kondikava, siis liha luudele, l\u00f5puks detailide viimistlemine. Ja igal sammul on midagi uut \u00f5ppida. Aasta kaks lemmikprojekti olid minu jaoks \u00fche tantsulise pulma\u00fcllatuse filmimine Viimsis ja Cisco Meraki Go tutvustav video Arvutimaailma YouTube’i kanalile<\/a>. Aga p\u00f5nevaid projekte oli k\u00f5vasti \u2014 andsime liikuvas pildis edasi tehase ohutusn\u00f5udeid, tooteliinide t\u00f6\u00f6d, visiiride kasutegureid, paindlikku linnaruumi, ja palju muud. Uuel aastal teeme veel. Ja veel. Ja veel!<\/p>\n\n\n\n

\n