Silt: harrastusfiloloogia

Taega… seega ainsuse omastav on ilmselt “tae,” jah? tae-tae-taed (nagu kae-kae-kaed)? tagi-tae-tage (nagu lagi-lae-lage)? taag-tae-taagi (nagu saag-sae-saagi)? tade-tae-tade (nagu tõde-tõe-tõde)? tasi-tae-tatt (nagu tõsi-tõe-tõtt)? taad-tae-taadi (nagu praad-prae-praadi)? …-tae-… (nagu …)? Keelevara viitas hoopistükkis Korea päritolule.