Autor: Kristjan Karmo

tegelikult on päris nunnu, kui keegi öösel uniselt ‘mul on külm’ ütleb… 😉 jamiroquai – alright

samwise: mis teed? garf: panen nätsu samwise: suhu, ma loodan… garf: täiega! samwise: pritsis ka? garf: ei, ma neelasin kõik alla.. samwise: ja mida sa nüüd siis närid? garf: um… keelt 😐 samwise: dieplz :\ …ja muide, see vestlus toimus 100% irl 😉 jamiroquai – virtual insanity

oujee… noorus on lahe aeg 😛 tegelikult algas kõik teisipäeval, kui arthur mulle helistas ja küsis, kas ma oleks valmis järgmisel päeval välja sõitma… pärast mõningaid telefonikõnesid ja messengerivestlusi õnnestus leida reisikaaslaseks miki ja saada tarmolt nõusolek kaamera laenamiseks… komponendid edukaks sõiduks olid olemas… ROADTRIP! tallinn -> kose-uuemõisa -> kose -> ardu -> anna ->…

näedsiis, tuli välja, et gaudeamuse laupäevaselt lõunasöögilt olla massiliselt toidumürgitusi saadud… risto kurtis ka kõhuvalu üle mingil hetkel… aga mitte see pole tähtis — miks gaudeamus eestis nii napilt uudisekünnise ületas? jäi ta siis nüüd laulupeo järellainetuse või õllesummeri varju? üle tuhande eesti tudengi lätis suurhallis ööbimas… juba need elamistingimused oleksid parajalt võinud kõneainet anda…

elusana lätist tagasi… jah, okei, olen paha ja tulin enne kõige tähtsamaid hetki ära, aga no ma pole ju nii ammu pärnus käinud… lühikokkuvõte sellest, mis juhtus: reede, 09.07. väljasõit, t-särk selga, metsapeatustega rockimine tallinnast tartusse, tartust valka, valgast/valkast valmierasse… proov, söök ja kontsert valmieras… siinkohal tervitaks kõiki trummareid 😛 bussisõit valmierast riiga… tõdemus, et…

täna tuli hekki pügades mõte kirjutada üks lühijutt… midagi sellist: Ta pügas hekki. Juba varajasel hommikutunnil ärgates oli temas tärganud tunne, et just just nüüd, täna, on õige aeg hekki pügada. Tööriided selga, hekikäärid kätte ja… Mõne tunni möödudes oli ta enda ümber kogunud järjest suureneva hulga noori entusiastlikke hekipügajaid. “Näe, seal!” ütles üks kiilaspäine…

…see on siis nüüd see auhinnatud ettekanne… nartsissistlik möga ============== kenal märtsikuisel päeval, mõned aastad tagasi poppi tegi kristin, öeldes: “täna juhtub midagi!” sõideti siis pelgulinna, õhtul selgus tõde: selgeltnägija on vist see värske vanem õde esimene ülevaatus – poisil diagnoositi lisaks muule kidakeelsus – kida lahti lõigati saatusliku vea tegi arst tollel päeval –…

kõik algas reedel… ei, kõik algas tegelikult neljapäeval, kui teie kõigi lemmikbänd minu verandal kaugeid väliskülalisi võõrustas ja õlut jõi… lõpuks jäime ristoga kahekesi kitarri näppima ja… noh, õlut jooma reedel oli siis viimane tööpäev enne puhkust… märjamaal… paintballi ja ettekannetega… minu ettekanne valiti (loomulikult) kõige paremaks… aga ilmselt just sellepärast, et ma kõige vähem…

paraku pühib vihm meilt vist viimsedki patriotismiraasud, sest noh… rongkäik on ju laulupeo kõige tähtsam osa! dieplz :\ urmas alender – minu eestimaa

jah! viige karikas minema! õlut tuleb ikka pudelist juua, sest siis hoitakse etiketist korralikult kinni… eile viisin taara ära — koguväärtust seekord 153 krooni ja 80 senti, mis tõestab vaid ühte – ice on mõttetu õlu, sest pudeli eest saab ainult 50 senti. 🙂 aijaa, ja young’s double chocolate on huvitav asi… magusa järelmaitsega tume…