su kaunid kumerused lummavad mind nõnda —
ei ilmsi olla saa, vaid justkui näeksin und ma mõnda
mu analüüsivõime halvan’d sa
oo, anna, sulle… ainult sulle kuulun ma!kuid luuleridu sinu jaoks ma seaksin
kui teaksin, peaksin veel, end tooli külge seoksin
ja lõpetaks… ei iial, sulle neid
ma kirjutaks, ma hulluks, kauneim neid
kui ainult loota võiks, et mõju omab see
sull’ värsivoolust sõlmiks kaelakee!mu luules liialdused väiksed
kui kasvaks, kustutades päikse
mis sinu sära kõrval tuhm on niigi…
kuid sa ju tead, sull’ ometi on öeldud?
veel lisada võiks säärase repliigi:
ei olla päriselt sa saa — sa oled väljamõeldud!
KiMu 10
KiMu esinemine oli meeleolukas. Kuigi me lavale alles planeeritust 2 tundi hiljem jõudsime, nõuti lisalugu. Situatsioon oli umbes selline:
tormiline aplaus, pent läks lavalt ära, ma jäin sinna veel mikriga tolknema
keegi hõikab publikust “lisalugu?!? :|”
mina: “tahate lisalugu?”
publik: “jaaa!” (aplaus)
mina: “no eks me siis teeme… ömm… kui pent tagasi tuleb”
pent (lava tagant kergelt unisel häälel): “ah? mis? lisalugu vä?”
publik naeris
Kuis mõnikord tekst ära lipsab käest…
garf: dirk gently ftw!
Laura: seisab mul riiulis hemingway kõrval
garf: mõlemad?
Laura: üks
garf: esimene?
Laura: ma arvan küll
Laura: ja
Laura: esimene
garf: ja?
Laura: jah*
garf: üksik sidesõna uitamas ekraanil
Laura: otsib koma
garf: … on ta parasiit või lesk?
kui leidmata jääb, luhtuvad siis plaanid
või koorub sellest välja humoresk?Laura: ei, lihtsalt elu lõpmatu paradoks, kus ja, kelle ette koma reeglipäraselt ei käi,siiski seda soovib
garf: riimid, riimid, riimid!
Laura: vabariim, mees,
see on see,
mis ootab sind eesgarf: noor neiu, kuskil interneti peal…
ei vabavärss mind rahulda, ei ealLaura: Lase vabaks!
Lase vabaks…
enne kui jääd liiga vanaks 🙂garf: ent piisab tegelikult minu kõrvus
kui kõlalt sarnane on see, mis lause lõpusgarf: vokaalid mängeldes las täita seda rolli,
mis mõnel tingib pikalt ilme morni —
ei lauldes keegi kirjapilti näe
ja lummuses küll publik liidab käedLaura: mu pea on paksult nohu täis,
ei ühtki riimi enam välja käi 🙁garf: ja minul unevõlg, mis, vastupidi
mul annab võime luua kiiremini!Laura: Küll olla võid siis õnne tipul sa,
peaasi, et tööl ei jääks nüüd magamagarf: oh ei, ei sellepärast muretsema pea
mul sõber mate täna maitseb hea
ta kangus kofeiinirikkalt aitab
ja mõttelõnga veelgi enam paitabLaura: Jah, siis võin rahus puhata oma hinge,
kui vaid ei pitsitaks see vastik köhapingegarf: mett, sidrunit, paar küünt veel
küüslauku, ehk väike ingver,
paar lusikat, on tervem neel
ja kurgust taganevad pinged?Laura: eks näis, eks näis,
ehk esmaspäeval jälle koolis käingarf: (kuule, võin ma selle millalgi ära blogida? :P)
Laura: (ok)
Laura: Oh pagan, kuis aeg küll jookseb eest,
peaaegu oleks ära jahtunud mu ravitee.
“Tagasi kooli” okt. 2009
Kui ma esimest korda Inglise Kolledžis interneti ohtudest rääkimas käisin (loe lisa), oli mu kõige suurem probleem see, et 9. klassi tunnis sai materjal lihtsalt ca 20min enne tunni lõppu otsa. Seekord olin pisut paremini ette valmistatud — võtsin osa tasuta koolitusest, kus õpetati selgeks mõned elementaarsed põhitõed, anti võimalus tutvuda teiste projektis osalejatega ning jagati igasugu kasulikke näpunäiteid tunni edukaks läbiviimiseks. Kõhklejaid ka julgustati.
Igatahes otsustasin ma eksperimendi korras oma senist kava mitte väga muuta, küll aga taipasin oma eelmise katse põhilist viga — 9. klassi tunnis jäi sissejuhatus liiga lühikeseks. Ehk siis: kohe asja juurde minnes ei suutnud õpilased korralikult teemasse lülituda, mistõttu jäi ka nendepoolne panus (näidete ja küsimuste näol) väiksemaks. Or so I thought.
Kavasse lisandus niisiis üksainus punkt: sõltuvus. Lõplik kava:
1. E-post
1.1. viirused
1.2. rämpspost
1.3. phishing
1.4. võlts-viirusehoiatused
1.5. petuskeemid
2. Suhtluskeskkonnad
2.1. identiteedivargus
2.2. laim/kiusamine
2.3. väljapressimine
2.4. pettused
3. Veebis surfamine
3.1. viirused
3.2. nuhkvara
3.3. hasartmängud
4. Muud ohud
4.1. sõltuvus
4.2. turvaaugud
Seekord määrati mind tunde andma 8. klassidele. Kõlas nagu paras väljakutse. 🙂
Jõudsin aegsasti kooli, kaasas kava ja salarelv (Linda). Oma esimeses tunnis kohtusin 8b klassiga, kusjuures “päris” õpetajat kohal ei olnudki. Tervislikel põhjustel. Klass jagunes esmapilgul selgelt kaheks — minust vasakule jäid need, kellele klassi ees räägitav rohkem huvi näis pakkuvat, parempoolsetel (nende vaatest küll vasakpoolsetel) oli põnevam omavahel vestelda. Korrale pidin neid kutsuma küll ainult 3 korda tunni jooksul, kui möla liiga suureks paisus. 🙂
Eelpool mainitud teooria tundus paika pidavat: pisut pikema (~5…10 min) sissejuhatuse abil jätkus kavast ilusti tunni lõpuni (enamgi veel, 35. minutil tundus, et ei jõuagi kõiki teemasid kaetud). Alles ca 3 minutit enne vahetundi küsis keegi, kas ma neile kitarri ka mängin. No eks ma siis mängisin, aga ainult ühe pisikese teemakohase refrääni. 😉
Pärast pisikest “boksipeatust” õpetajate toas ootas mind juba 8a koos õpetajaga. Seekord oli klassis ka netiühendusega arvuti ja digiprojektor — mille ainsaks otstarbeks osutus ühele õpilasele huvi pakkuva veebilehe demonstreerimine. Nimelt küsis noormees, kas antud saidi näol (Lockerz) on tegu petuskeemi või “päris” asjaga. Ei osanud kohapeal kohe arvamust avaldada, aga Google andis hiljem tulemusi — suurem osa vasteid päringule “lockerz review” on ülistavas toonis, mis ei kõla just kuigi usutavalt. Jubedalt meenutab püramiidskeemi. Soovitasin neil igal juhul kriitiliselt suhtuda ja võimalikult palju oma peaga mõelda, kuid ka usaldusväärsetest allikatest lisainfot otsida. Jääb üle vaid loota, et nad allikate usaldusväärsust hinnata oskavad.
Igatahes — kuni õpetaja arvutisse sisse logis, tekkis klassis korraks sumin. Huvitav nähtus. 😉
Veel üks tähelepanek: kui õpetaja oli klassis, said teemad kiiremini otsa. Tundub, et distsipliinil on varjukülg — õpilased ei julge õpetaja juuresolekul justkui oma mõtteid kuuldavale tuua. Just a theory! 🙂
Miks ma viimasel ajal väga blogima ei kipu
Ei räägi kõike ausalt ära, ei alusta isegi algusest mitte. Tsiteerin lihtsalt iseennast hästi kiiresti:
üle-eelmise nädala lõpus tegime p9-ga tartus proovi laupäeva hommikul, õhtul oli tallinnas kasuisa juubel, pühapäeval meeskoori juhatus, esmaspäeval kooriproov, teisipäeval… hah, teisipäeva õhtu oli “vaba”, aga magama jõudsin ikka hilja, kolmapäeval aitasin ühel sõbral talverehvid alla kruvida, pärast käisin reklaami sisse lugemas, neljapäeva õhtu algas arvutimaailma testiga, sealt tormasin basside 2 nädala tagant toimuvale üritusele, sealt edasi neljapäeva proovi, reedel sain oma bändivisiitkaardid kätte, siis oli soundcheck, pärast seda viisin stuudioträkid miksimisse, õhtu lõppes EKA peol kahe seti mängimisega (kusjuures settide vahel olin ma vastutulelik ja sõitsin korraks mustamäele), laupäeval riisusin lehti ja… no siis läks juba rahulikumaks natuke
True story! 🙂
Varsti (loe: loodetavasti lähipäevil) kirjutan viimasest “Tagasi kooli” kogemusest ka — enne, kui ta päris ära ununeda jõuab.