Teisipäeva õhtul käisin teatris. Maiu kutsus, sain ma siis ära öelda? Üldse on mulle õpetatud, et “ei” vajab väga head põhjust. Aga see selleks.
Hea oli. Soovitan kõigile. Pilti klikkides näed suuremat reklaami ka.
Ja nüüd võib kogemata spoilereid ette tulla.
Ma ei tea, kas Hanna mängis oma osa nii hästi välja või olen ma ise lihtsalt parandamatuks küünikuks muutunud, aga minule isiklikult tundus, et tüki lõpp varjas eelolevaid tapatalguid. Ehk siis Piisonid arvasid küll rahumeelselt koju minevat, kuid tegelikult leidsid Skorpionide vibunoolte läbi oma otsa. Seda kõike tänu ühe noore naise sõjakale (no pun intended) verele ja kahe hõimu vahelisele keelebarjäärile.
Optimistid muidugi arvavad, et kui kumbki pool tegelikult verd valada ei taha, võibki rahulikult elada, aga… ärge unustage harjumuse jõudu! 😉