Hei, kallis lugeja! Siin on sulle üks pisike tagasihoidlik e-pühadekaart minu poolt. Klikkides läheb suuremaks ka. 🙂
Ja kui keegi esimese jõulupüha hommikul end nii vara üles saab, siis kell 12 esineb Penthouse 9 Raekoja platsil. Kohtumisteni! 🙂
“Valged linnad” juba sel nädalal!
TTÜ Akadeemiline Meeskoor kutsub sel reedel ja laupäeval Kaarli kirikusse:
Fun-loving Creature, vol. 2
Haigena kodus võib ikka igasugu imelikke asju juhtuda. Näiteks eile viisistasin need sõnad lõpuks ära:
Zarvik, näed — nüüd ma laulan, aga bändi pole kuskil näha. Jälle häda, mis?
Ühtlasi… ülaltoodud videos laulsin ma need esimest korda algusest lõpuni läbi. Pärast seda oli hääl kähe, seega rohkem “läbi harjutatud” versiooni kuulete ilmselt alles Penthouse 9 esituses laval.
Neljapäev (4 aastat tagasi)
Haigena kodus võib igasugu kummalisi asju juhtuda. Mina võtsin eile ette oma CD-tornide läbivaatamise, et sealt üleliigne sodi välja visata ja… leidsin selle:
TsorTi tahan endiselt tervitada. Tere, TsorT! 🙂
Anna fantaasiat!
su kaunid kumerused lummavad mind nõnda —
ei ilmsi olla saa, vaid justkui näeksin und ma mõnda
mu analüüsivõime halvan’d sa
oo, anna, sulle… ainult sulle kuulun ma!kuid luuleridu sinu jaoks ma seaksin
kui teaksin, peaksin veel, end tooli külge seoksin
ja lõpetaks… ei iial, sulle neid
ma kirjutaks, ma hulluks, kauneim neid
kui ainult loota võiks, et mõju omab see
sull’ värsivoolust sõlmiks kaelakee!mu luules liialdused väiksed
kui kasvaks, kustutades päikse
mis sinu sära kõrval tuhm on niigi…
kuid sa ju tead, sull’ ometi on öeldud?
veel lisada võiks säärase repliigi:
ei olla päriselt sa saa — sa oled väljamõeldud!
KiMu 10
KiMu esinemine oli meeleolukas. Kuigi me lavale alles planeeritust 2 tundi hiljem jõudsime, nõuti lisalugu. Situatsioon oli umbes selline:
tormiline aplaus, pent läks lavalt ära, ma jäin sinna veel mikriga tolknema
keegi hõikab publikust “lisalugu?!? :|”
mina: “tahate lisalugu?”
publik: “jaaa!” (aplaus)
mina: “no eks me siis teeme… ömm… kui pent tagasi tuleb”
pent (lava tagant kergelt unisel häälel): “ah? mis? lisalugu vä?”
publik naeris
Kuis mõnikord tekst ära lipsab käest…
garf: dirk gently ftw!
Laura: seisab mul riiulis hemingway kõrval
garf: mõlemad?
Laura: üks
garf: esimene?
Laura: ma arvan küll
Laura: ja
Laura: esimene
garf: ja?
Laura: jah*
garf: üksik sidesõna uitamas ekraanil
Laura: otsib koma
garf: … on ta parasiit või lesk?
kui leidmata jääb, luhtuvad siis plaanid
või koorub sellest välja humoresk?Laura: ei, lihtsalt elu lõpmatu paradoks, kus ja, kelle ette koma reeglipäraselt ei käi,siiski seda soovib
garf: riimid, riimid, riimid!
Laura: vabariim, mees,
see on see,
mis ootab sind eesgarf: noor neiu, kuskil interneti peal…
ei vabavärss mind rahulda, ei ealLaura: Lase vabaks!
Lase vabaks…
enne kui jääd liiga vanaks 🙂garf: ent piisab tegelikult minu kõrvus
kui kõlalt sarnane on see, mis lause lõpusgarf: vokaalid mängeldes las täita seda rolli,
mis mõnel tingib pikalt ilme morni —
ei lauldes keegi kirjapilti näe
ja lummuses küll publik liidab käedLaura: mu pea on paksult nohu täis,
ei ühtki riimi enam välja käi 🙁garf: ja minul unevõlg, mis, vastupidi
mul annab võime luua kiiremini!Laura: Küll olla võid siis õnne tipul sa,
peaasi, et tööl ei jääks nüüd magamagarf: oh ei, ei sellepärast muretsema pea
mul sõber mate täna maitseb hea
ta kangus kofeiinirikkalt aitab
ja mõttelõnga veelgi enam paitabLaura: Jah, siis võin rahus puhata oma hinge,
kui vaid ei pitsitaks see vastik köhapingegarf: mett, sidrunit, paar küünt veel
küüslauku, ehk väike ingver,
paar lusikat, on tervem neel
ja kurgust taganevad pinged?Laura: eks näis, eks näis,
ehk esmaspäeval jälle koolis käingarf: (kuule, võin ma selle millalgi ära blogida? :P)
Laura: (ok)
Laura: Oh pagan, kuis aeg küll jookseb eest,
peaaegu oleks ära jahtunud mu ravitee.
“Tagasi kooli” okt. 2009
Kui ma esimest korda Inglise Kolledžis interneti ohtudest rääkimas käisin (loe lisa), oli mu kõige suurem probleem see, et 9. klassi tunnis sai materjal lihtsalt ca 20min enne tunni lõppu otsa. Seekord olin pisut paremini ette valmistatud — võtsin osa tasuta koolitusest, kus õpetati selgeks mõned elementaarsed põhitõed, anti võimalus tutvuda teiste projektis osalejatega ning jagati igasugu kasulikke näpunäiteid tunni edukaks läbiviimiseks. Kõhklejaid ka julgustati.
Igatahes otsustasin ma eksperimendi korras oma senist kava mitte väga muuta, küll aga taipasin oma eelmise katse põhilist viga — 9. klassi tunnis jäi sissejuhatus liiga lühikeseks. Ehk siis: kohe asja juurde minnes ei suutnud õpilased korralikult teemasse lülituda, mistõttu jäi ka nendepoolne panus (näidete ja küsimuste näol) väiksemaks. Or so I thought.
Kavasse lisandus niisiis üksainus punkt: sõltuvus. Lõplik kava:
1. E-post
1.1. viirused
1.2. rämpspost
1.3. phishing
1.4. võlts-viirusehoiatused
1.5. petuskeemid
2. Suhtluskeskkonnad
2.1. identiteedivargus
2.2. laim/kiusamine
2.3. väljapressimine
2.4. pettused
3. Veebis surfamine
3.1. viirused
3.2. nuhkvara
3.3. hasartmängud
4. Muud ohud
4.1. sõltuvus
4.2. turvaaugud
Seekord määrati mind tunde andma 8. klassidele. Kõlas nagu paras väljakutse. 🙂
Jõudsin aegsasti kooli, kaasas kava ja salarelv (Linda). Oma esimeses tunnis kohtusin 8b klassiga, kusjuures “päris” õpetajat kohal ei olnudki. Tervislikel põhjustel. Klass jagunes esmapilgul selgelt kaheks — minust vasakule jäid need, kellele klassi ees räägitav rohkem huvi näis pakkuvat, parempoolsetel (nende vaatest küll vasakpoolsetel) oli põnevam omavahel vestelda. Korrale pidin neid kutsuma küll ainult 3 korda tunni jooksul, kui möla liiga suureks paisus. 🙂
Eelpool mainitud teooria tundus paika pidavat: pisut pikema (~5…10 min) sissejuhatuse abil jätkus kavast ilusti tunni lõpuni (enamgi veel, 35. minutil tundus, et ei jõuagi kõiki teemasid kaetud). Alles ca 3 minutit enne vahetundi küsis keegi, kas ma neile kitarri ka mängin. No eks ma siis mängisin, aga ainult ühe pisikese teemakohase refrääni. 😉
Pärast pisikest “boksipeatust” õpetajate toas ootas mind juba 8a koos õpetajaga. Seekord oli klassis ka netiühendusega arvuti ja digiprojektor — mille ainsaks otstarbeks osutus ühele õpilasele huvi pakkuva veebilehe demonstreerimine. Nimelt küsis noormees, kas antud saidi näol (Lockerz) on tegu petuskeemi või “päris” asjaga. Ei osanud kohapeal kohe arvamust avaldada, aga Google andis hiljem tulemusi — suurem osa vasteid päringule “lockerz review” on ülistavas toonis, mis ei kõla just kuigi usutavalt. Jubedalt meenutab püramiidskeemi. Soovitasin neil igal juhul kriitiliselt suhtuda ja võimalikult palju oma peaga mõelda, kuid ka usaldusväärsetest allikatest lisainfot otsida. Jääb üle vaid loota, et nad allikate usaldusväärsust hinnata oskavad.
Igatahes — kuni õpetaja arvutisse sisse logis, tekkis klassis korraks sumin. Huvitav nähtus. 😉
Veel üks tähelepanek: kui õpetaja oli klassis, said teemad kiiremini otsa. Tundub, et distsipliinil on varjukülg — õpilased ei julge õpetaja juuresolekul justkui oma mõtteid kuuldavale tuua. Just a theory! 🙂
Miks ma viimasel ajal väga blogima ei kipu
Ei räägi kõike ausalt ära, ei alusta isegi algusest mitte. Tsiteerin lihtsalt iseennast hästi kiiresti:
üle-eelmise nädala lõpus tegime p9-ga tartus proovi laupäeva hommikul, õhtul oli tallinnas kasuisa juubel, pühapäeval meeskoori juhatus, esmaspäeval kooriproov, teisipäeval… hah, teisipäeva õhtu oli “vaba”, aga magama jõudsin ikka hilja, kolmapäeval aitasin ühel sõbral talverehvid alla kruvida, pärast käisin reklaami sisse lugemas, neljapäeva õhtu algas arvutimaailma testiga, sealt tormasin basside 2 nädala tagant toimuvale üritusele, sealt edasi neljapäeva proovi, reedel sain oma bändivisiitkaardid kätte, siis oli soundcheck, pärast seda viisin stuudioträkid miksimisse, õhtu lõppes EKA peol kahe seti mängimisega (kusjuures settide vahel olin ma vastutulelik ja sõitsin korraks mustamäele), laupäeval riisusin lehti ja… no siis läks juba rahulikumaks natuke
True story! 🙂
Varsti (loe: loodetavasti lähipäevil) kirjutan viimasest “Tagasi kooli” kogemusest ka — enne, kui ta päris ära ununeda jõuab.
Paar teooriat suhetest
Täna vestlesime Raheliga pisut suhete teemal. Meil oli lõbus, ehk on teil ka! 🙂
[14:28:54] R: jaajah, see on see trammide teema
[14:29:09] garf: mis trammide teema?
[14:29:38] R: noh et meestega on nagu trammidega, ootad natuke – tuleb järgmine, ootad veel natuke – tuleb vana tagasi 😛
[14:29:44] garf: mm
mul oli kunagi sarnane teooria, aga mitte päris
[14:30:04] garf: niisiis…
suhte loomiseks on mingid soodsamad hetked kõigil, onju
õige meelteseisund peab olema
ja ma tõmbasin paralleeli bussidega
jõuad peatusesse, vaatad, bussi ei tule
otsustad järgmisesse kõndida
selle aja jooksul sõidab buss mööda
[14:31:21] R: 😀
[14:31:27] garf: järgmises peatuses jällegi ei tule, kõnnid veel edasi
tõenäosus bussiga ühel ajal peatusesse sattuda ei ole väga suur
ja kui satud, pole kindel, kas ta ka sulle sobivas suunas liigub
võib-olla saadki ainult 1-2 peatust sõita lõpuks 😛
[14:32:15] garf: aga nüüd ma mõtlesin siia ühe asja juurde
oled õnnelikult bussi peal, mis sind sihtkohta veab
ja näed ühes peatuses, et taga peatub kohe samas suunas minev ekspress!
[14:33:18] R: 😀
[14:33:19] garf: oh the temptation!
kui ekspress sulle vajalikus kohas peatub, on kõik bueno
ditchid oma vana bussi ja saad kiiresti kohale
aga… kui ekspressi peatusest oleks veel paar peatust edasi vaja sõita?
sõidad ekspressiga ära, kõnnid üksikuna järgmisse peatusesse ja satud uuesti oma vana bussi peale
[14:34:40] R: 😀
ühistransport on tore
[14:35:01] R: muide pane tähele sõna ÜHIStransport:P
[14:35:04] garf: 😀
nii et bussid on siiski mehed? 😀
…ja siis oli tema kord…
[14:35:22] R: heh
mina leiutasin eile ühe teise samatemaatilise teooria
idee sellest et inimestel on konstantne lähedusevajadus (sotsiaalsed olendid nagu me oleme onju) aga erinevatel hetkedel on erinevad inimesed meie ümber (perekond, sõpsid) meile piisavalt toeks, et see vajadus rahuldet oleks
ja siis kui saabub hetk kui tundub et lähedusevajadust keegi ei rahulda, siis me armume ära täiesti suvalistesse tüüpidesse/tsikkidesse, täiesti suvalistel alustel
[14:39:41] garf: okeeeeei…
[14:41:24] R: ses mõttes et inimesed armuvad ju palju tihemini ühepoolselt ära kui ka vastuarmastust leiavad
ja mõnikord armutakse ikka üsna üleloomulikult (a la suurte muusikute fännid, nö. armastus esimesest silmapilgust jms)
hinnatakse üht või teist omadust aga tegelikult on täiesti suur hulk mingeid teisi omadusi, mis siis selle objektiga absoluutselt tegelikult ei haaku
ja siis hakatakse neid haakumatuid nurki kuidagi sirgemaks lihvima kas enda poolt järele andes või teist poolt vabandades (a la ah, tal on nagunii nii kiire et sellepärast ta ei jõuagi mulle helistada vms. olgem ausad – kui asi oleks tõesti kahepoolne siis aeg ju leitakse ;))
ja varem või hiljem vastuarmastust leidmata saadakse nö objektist üle tunnistades a.) et te lihtsalt oletegi erinevad b.) et teine on lihtsalt loll et ta sind hinnata ei oska c.) ah mina ei väärigi teda
muidugi on ka need ilusad korrad kui tõesti midagi vastastikust tekib
aga enne seda on ikka väga palju peaga vastu seina jooksmist 😛