Kuu: august 2005

Lühiuudised:

* Pühapäeva õhtul nägi järjekordne inimene valgust — või noh, seda filmi — ja minuni jõudis ta seekord ca. päevase viivitusega. Eile hakkas kummitama ja täna tuli jälle. Tehti ikka häid asju omal ajal… 🙂

* Panin oma õhtute kalendri netti. Põhiliselt oma tarbeks, aga noh, kui kedagi huvitab, millega ma pärast pingelist tööpäeva tegelen, siis…

* Eile läks mu armsal punasel Peugeot’l käiguvaheti tross katki, more on that later… Et noh, kuidas rattapoes teenindus toimib ja nii…

* Ärge sundige mind blogima. Blogin (vabandust, Oliver, läu ei tundunud päris… õige — pealegi jäi mu ettepanek vastuseta) siis, kui ise tahan. Praegu on selline sunnitud sissekanne, sest tegelikult tõesti ei ole mitte midagi öelda. Nagu te poleks aru saanud…

* …ja Neljapäev õpib järgmiseks (paari nädala jooksul toimuvaks) kontserdiks vähemalt ühe uue loo selgeks.

Täna on Neljapäeva esimese aasta viimane neljapäev. Homme on sünnipäev. Kes tahab pisikesele kingitusi tuua, võib La Cucarachast läbi astuda õhtul. Kes niisama näpuga näidata ja irvitada tahab, võib ka tulla, sest me eriti ei esine. No kui siis natuke karaoket või midagi.

Ja kui teil pole ikka veel mu häälepaelte kriiskavast toonist kõrini, siis laupäeva õhtul (noh, ametlikult siis pühapäeval — kell 00:00) esineb muusikaline kollektiiv Heroes Haapsalus.

Kolmapäeval oli siis see paljureklaamitud õhtu, mil Neljapäev ja Band Eesti esimest korda koos esinesid, Värnik maailmameistriks tuli ja Neljapäev neljapäevani rokkis. Väga hea tunne oli teise seti ajal, justkui… noh, selline… mm… sõnulseletamatu tunne! =)

Siinkohal mainin ära tähtsamad ninad:
* Fred, kes meie managerina järjekordse ürituse toimumise eest vastutav oli. Kõik läks nii, nagu pidi!
* Marko, kes kaine peaga subwooferi kõrval heli pidi paika keerama. Ma ei tunne ühtki helimeest, kes sellega paremini hakkama võiks saada.
* Tarmo, Silja ja Oliver, kes mind miskipärast esile tõstsid. Ausõna, ma ei teeks ilma teieta ju mitte midagi. Või noh, kui teeks, teeks kellegi teisega. 😉
* Lauri, kes shoppamistuuril seltsiks oli.
* Salapärane lesbiline meesräppar, kes sõnu rokkis! =D
* Kamakas, kes lae all kartma ei löönud ja trumme vaatamata tehnilistele viperustele vapralt algusest lõpuni peksis.
* …ja kõik TEIE, kes te pileti ostsite! 😉

Ja nüüd väike kroonika toimunust.

Täna, aasta tagasi:
[11:16:31] garf: kuule
[11:16:35] garf: mul on bändi vaja
[11:16:36] let me in: jap
[11:16:43] let me in: mis bändi?
[11:16:47] let me in: räägib lähemalt
[11:16:49] garf: rokkbändi
[11:17:11] garf: trummarit, soolo- ja basskitarristi
[11:17:25] garf: rütmikitarri võin ise plännida, kui vaja 😛
[11:18:07] let me in: 🙂
[11:18:24] let me in: trummarit tian, aga ülejäänd asjad jäävad küsimärgi alla:S
[11:18:34] garf: trummar on kõige olulisem nagunii
[11:18:50] garf: ülejäänu on lihtne, kui trummar olemas on
[11:19:00] garf: tegelikult saab trummi ja vokaaliga ka kõik lood ära teha 😛
[11:19:06] let me in: nu daa
[11:19:45] let me in: kamakal oli kunagi misikine rokkbänd, ta trummi viskab iasti

Natuke hiljem irc-s:
[12:03:02] <garf[wrk]> keegi mõnda noort hakkajat igavlevat basskitarristi ei tea?

Viimasele küsimusele sain vastuse alles 6 päeva hiljem, aga see selleks.

Aprill on juba üsna kauge minevik, aga ometi materialiseerus tükike aprillikuud eile, kui ühe teatava loo sünnist oli möödunud aasta ja 8 päeva. Homme, muide, saab reit aastaseks.

Aga jah, noorus on lahe aeg! 😛

…ja veelkord: http://garf.juhe.ee/10.gif

Neljapäev – Noorus on lahe aeg

Eile hakkas sadama. Mitte et see seganud oleks, mu Peugeot’ küljes on täiesti adekvaatsed plastmassitükid, mis kaitsevad sõitjat maast pritsiva pori eest. Kusjuures, nii imelik kui see ka pole, on just esimene see, mille ma pisut puudulikuks tunnistaksin. Selg jääb puhtaks, aga esiratta pealt kerkivad piisad mõnikord näkku.

No igatahes, alo ei viitsinud 11-kilost arbuusi Selverist minu juurde tassida — tahtis bussiga sõita. Aga mis mõte on üheainsa näruse kilomeetri pärast bussi ronida? Okei, arbuusikandmises on ta lootusetu, aga vähemalt suudab paar sekundit emo/goth/diip/pseudointellektuaalset vestlust üleval hoida. 😉

In other news…

Pühapäeval näeb siis lõpuks Alice Cooperi elusast peast ära. Ma loodan siinkohal siiralt, et nad teevad ka eelmise albumi lugusid. Dirty Diamonds ei ole lihtsalt nii hea, kui The Eyes of Alice Cooper. No ei ole. Tapeediks sobib, aga mitte midagi enamat. Samas, jah, algus on paljulubav, aga…

Järgmisel kolmapäeval näeb siis lõpuks Neljapäeva elusast peast ära. Muuhulgas on meil nüüd ka naisvokaal ja räppar, nii et ärge siis ära ehmatage. Ja suusabaas õppige selgeks! 😉

Aijaa, levitage linki: http://garf.juhe.ee/10.gif