…for the music is your special friend…

Nii palju on vahepeal juhtunud, et kui aega poleks välja mõeldud, ei oskakski kuskilt otsast alustada.

Kõigepealt oli “Suured Mehed” vähendatud kavaga vanas Sakalas, Vanalinnastuudio saalis. Jube saal — absoluutselt ilma mingi kajata. Kõik helid neelatakse alla. Brrrrr… Aga noh, vähemalt tuletas üks vana tuttav end meelde. Andestas mulle isegi mu hajameelsuse, sest ma tõesti ei tundnud teda ära. 🙂

Järgmisel päeval täismänguga Salmes. Olgu, Tartu efekti ei olnud. Aga selle eest oli Tallinna efekt — kodupubliku ees on ikka ja alati hea esineda. Kui eesriie teist korda kinni tõmmati ja publik ikka veel jalgu trampis, oli nii-nii-nii hea tunne, seda enam, et ta veel nädal hiljem meeles on. Ahjaa, Troikas on väga head pelmeenid.

Neljapäev, 19. mai, oli tähtis päev. Esiteks esines Neljapäev siis esimest korda neljapäeval. Napilt pärast etteaste lõppu sai aga täis täpselt 9 kuud esimese proovi algusest. Bänd on sündinud! 🙂

Laupäeval oli Eurovisioon. Jah. Ja Neljapäev esines La Cucarachas. 400 ütles paraku küll ära, aga selle asemel olime soojendus- ja jahutusbändiks oma esimest live’i tegevale Illustraatorile. Neil on Ruudulistes pükstes mees — sellise asjaga ikka iga bänd uhkustada ei saa!

Nüüd on siis üks tähtsündmus veel ees: Neljapäeva esimene Tartu-live, mis toimub paraku salastatud asukohaga salajasel peol. 😀

PS — Alice Cooperi viimane album (The Eyes of Alice Cooper (2003)) on täitsa… lahe.


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.